IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

 Kasutatavad teenused Visioonipunkt, kus enim kasutatavad teenused on lihtsalt ja mugavalt kättesaadavad. See visioon on väga hästi täide läinud. Kõigil inimestel on võimalik endaga telefonis kaasas kanda kõiki teenuseid. Tänu Smart-ID ja MobiilID arengule, ei pea enam kasutama ainult arvutit, et pääseda ligi nt. pangale või muudele teenustele, kus on vaja enda isikut identiteerida. Seda kõike saab teha telefonis ning igal pool maailmas, kus sul on ligipääs interneti võrgule. Lisaks saab veel näitena tuua pangakaardi, vaktsineerimispassi ja muud kliendikaardid, mis on lihtsasti laetavad telefoni ning vähendavad raske rahakoti teket. Tark tarbija Visioon, kus inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. Hindade ja palkade suhe on aastatega tõusnud, kui mitte palju, kuid ei saa kohe kindlasti öelda, et teenitud raha eest rohkem väärtusi saaks. Kõik teenuste ja nn väärtuste hinnad on pidevas tõusus, sest miks peaks ettevõtja vähendama hinda, kui teenuse kasutajaid on palju ning neil

Uue meedia mõju  Uue meedia mõjusid oleme saanud õppida juba pikalt ning neid on nii positiivseid kui ka negatiivseid. Kahjuks käivad need kaasas iga uue arenguga, kuid mis on need suurimad erinevused.  Uus meedia on kindlasti mõjutanud positiivselt info liikumist. Kui vana meediaga said uut infot ainult ühest kindlast kohast, siis uute meedia võimalustega on seda võimalik kätte saada pea igast sotsiaalkanalist. Antud võimalus on palju odavam uudisekanalitele. Internetis lehekülje pidamine on märksa lihtsam ja taskukohasem, kui telekanalites, ajalehes või raadios infot edastamine. Kui otse-eetris on väga raske teha parandusi, siis uues meedias on see palju lihtsam. Lisaks on postituste loomine kiirem ja võimalik koheselt. Enam ei pea ootama eetriaega, vaid saad kohe uue artikli avaldada. Selle tõttu on näiteks rohkem hakatud ka tegema podcaste ja otse-eetreid internetis.  Iga arenguga on ka negatiivseid pooli. Ligipääs kohesele postitamisele toob kaasa ka ebaprofessionaalseid ja kallut

  Internet Relay Chat IRC on 1998. aastal loodud protokoll reaalajas tekstisõnumite saatmiseks internetiühendusega arvutite vahel. Seda kasutati 2 inimese vahel suhtlemiseks kui ka grupivestlusteks. See toetab ka lisaks suhtlemiseks veel mitmesuguseid serveri- ja kliendipoolseid käske näiteks botidele, millega saab erinevaid roboteid juhtida. IRC kasutame me kõik igapäevaselt nii Messengeris suhtlemiseks, Discordis ja paljudes muudes appides või programmides. IRC on tõest tänapäeval asendamatu ning ilma selleta poleks meil pooltki võimalusi internetis, mis meil praegu on. Floppy disk Floppy disk on viis salvestada andmeid välisele andmekandjale, mida on võimalik kasutada edasi teises arvutis või serveris. Loodud 1971. aastal IBM poolt, floppy disk oli algus suurele arengule kõvaketaste maailmas. Ehituselt on diskett õhuke ja kandiline, mille sees on ümmargune magnetandmekandja. Algselt oli diskett 8 tolli, kuid lõpuks olid 3 poole tollised. Kui floppy diskid olid rahvale kättesaadavad,

 WorldWideWeb 1991 WorldWideWeb oli esimene veebribrauser. Brauseri lõi Tim Berners-Lee 26. veebruaril 1991, kes töötas selajal Euroopa tuumauuringute agentuuris CERN. Hiljem oli brauseri nimi Nexus. WorldWideWeb oli esimene programm, mis kasutas lisaks tavalisele failiedastusprotokollille ja NNTP-le ka hüperteksti edastusprotokolli. Algselt polnud lähtekood avalik, aga 1993. aastal loovutati see avalikku omandisse. Brauseril ei olnud järjehoidja funktsiooni, vaid kaustaja pidi linki salvestama enda avalehele, kus sai ta hiljem seda uuesti avada. Blue-ray 2006 Blue-ray uut tüüpi plaat, millele kirjutatakse peale sinise laserkiirega, mille lainepikkus on 405 nm. Antud lahendusega sai salvestada andmekandjale vähemalt 6 korda suuremas mahus infot, kui tavalisele DVD-le, mille jaoks kasutatakse punast laserit. Kuna sinine laserkiirgus on täpsem ja fokuseerib väiksemasse punkti, on võimalik andmeid tihedamalt kirjutada ja lugeda. Blue-ray plaate on veel võimalik luua regioonikoodiga, mis v