Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Litsentsid ja autoriõigus

Põhi litsents selleks on Copyleft, kus kasutaja võib kasutada ja vabalt uurida tööd, seda kopeerida ja jagada ning vabadus levitada enda uut tööd. Kuid antud litsents läheb veel omakorda teisteks. Üheks on avavara, kus tarkvara on saadaval koos algse koodiga. Seda pakutakse ka tasuliselt, kus müüja annab kaasa ka garantii ning teotuse tulevikuks. Teiseks on piirvara, kus ei ole tasu selle kasutajale ning iga piirvara omanik seab enda reeglid, kuidas keegi seda jagada tohib jne. Tavaliselt ei ole baaskood avalik piirvara kasutajale ning kasutatakse müüja teiste programmide promomiseks. Järgmiseks on jaosvara, kus omanik saab jagada programmi teistele, mis on tavaliselt piiratud ning ei oma kõiki funktsioone. Seda kasutatakse nt. programmi avalikukstestimiseks ja vigade leidmiseks. Algselt ei pruugi olla jaosvara tulu teenimiseks, kuid tavaliselt proovitakse sellega ikkagi kasumit teenida. Viimaseks on ärivara, millel on kindlad tingimused kuidas kasutaja seda kasutada võib. Tavaliselt on see saadaval ainult ostes või rentides. Ärivaraga käib kaasas uuendused ja abi antud programmi firma poolt. Kõik tingimused on välja toodud ka EULA-s, kuidas ja mida saab antud programmi soetanud inimene teha.


Allikad:

https://www.astera.com/type/blog/why-proprietary-software-can-be-more-cost-effective-than-open-source/
https://et.wikipedia.org/wiki/Copyleft
https://en.wikipedia.org/wiki/Freeware#:~:text=Freeware%20is%20software%2C%20most%20often,cost%20to%20the%20end%20user.&text=Unlike%20with%20free%20and%20open,is%20typically%20not%20made%20available.
https://www.techopedia.com/definition/4333/proprietary-software

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Pahavara lahendused Võin julgelt öelda, et igaüks on kokkupuutunud mingitsorti pahavaraga. Kahjuks on tänapäeval enda arvutit nakatada pahavaraga suhteliselt lihtne, sest pahavara levitajad on väga hästi need ära peitnud, et kasutaja ei saaks aru. Õnneks leidub palju lahendusi, et peatada pahavara saamist ning edasi levikut. Igas arvutis on olemas enda pahavaratõrje. Windowsil on sisseehitatud Windows Security, mis iga kahtlase liikluse peale annab märku ja peatab programmi jooksutamise. Juba on Windowsil kaitse arenenud nii palju, et enam pole vaja tavakasutajal eraldi arvutisse tõmmata muid kaitsmis vahendeid, kuid see võimalus on igal kasutajal olemas. Veel saab kasutaja ennast kaitsta pahavara jälitamise eest VPN-ga, mis on süsteem, mis muudab pidevalt IP aadressi ning pahavara omanikul on raske teha kindlaks arvuti asukohta. Interneti kasutajaid teeb tugevamaks ka autentimissüsteemid, mis ootavad kasutajalt lisa infot või koodi, et saaks anda loa sisselogimiseks. Kõike seda võiks
Lisateave

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Häkkerid ja kräkkerid Dokumendist "Kuidas saada häkkeriks" on välja toodud kaks põhitüüpi, häkker ja kräkker. Häkkeriks nimetatakse arendajat, kes loob süsteeme või programme. Näitena saab tuua, et häkkerid tegid veebi, Unixi või muud süsteemi. Häkkerid lahendavad probleeme ja loovad uusi asju ning valdavad kõiki põhi programmeerimis keeli. Nende põhilised iseloomu jooned on suur tahe pingutada, loov lähenemine probleemidele ning autoritaarsus. Teine tüüp on kräkker, kes vastupidiselt häkkeritele murravad sisse süsteemidesse ning otsivad nendes nõrki kohti. Nad on tavaliselt noored ning häkkerid ei pea lugu neist. Häkkerid on toonud välja põhierinevuse, kus häkkerid loovad asju ja kräkkerid lõhuvad neid. Õnnetuseks nimetavad paljud ajakirjanikud ja muud kirjutajad kräkkereid "häkkeriteks" - see on asi, mis võib pärishäkkereid lõputult ärritada. Häkkereid tahetakse ka nimetada nohikuteks. Tõsi, kui oled nohik, siis saad rohkem keskenduda tööle ja on vähem häirivad el
Lisateave

IT juhtimine ja riskihaldus

IT juhtimine ja riskihaldus Heaks juhiks saab välja tuua SpaceX ja Tesla omaniku Elon Muski. Elon on kogu oma elu proovinud midagi uut välja mõelda ja teha seda mida inimesed veel teinud pole. Mida suuremaks asjad läksid, seda rohkem inimesi oli tal vaja ning sellest tuligi välja ta hea juhtimine. Elon on alati osa tööst ning tiimist ja annab alati enda panuse võrdväärselt teistega sisse. Teisene tahaks välja tuua Mark Zuckerbergi mentori Steve Jobsi. Mentori ülesanne on anda edasi enda teadmisi ja nippe antud valdkonnas. Tihti on tegemist vanemate või millegi edukaga hakkama saanud inimestega. Kuigi Zuckerberg ja Jobs olid mõlemad edukad, siis Jobs oli rohkem elukogenum.
Lisateave